DSC_0124 - kodukale
DSC_0102 - kodukale
20180119_103850
20180129_123237
DSC_0110 - kodukale
DSC_0112 - kodukale
DSC_0131 - kodukale
DSC_0143 - kodukale
DSC_0150 - kodukale
DSC_0193 - kodukale
DSC_0197 - kodukale
DSC_0124 - kodukale
DSC_0102 - kodukale
20180119_103850
20180129_123237
DSC_0110 - kodukale
DSC_0112 - kodukale
DSC_0131 - kodukale
DSC_0143 - kodukale
DSC_0150 - kodukale
DSC_0193 - kodukale
DSC_0197 - kodukale

19. jaanuar – Rotterdami Linnus, Phinisi küla, Bira rand. (Indoneesia trip)

Indoneesia trip IV päev – Sulawesi saar II päev

Päeva alustasime Fort Rotterdami külastasimega. Rotterdami Linnust nimetatakse Makassari kõige ikoonilisemaks maamärgiks. Algselt tehti linnus kivisegust ja põletatud savist. Hiljem linnust laiendati ja sellele tekkis uus kuju, mis sarnanes merikilpkonnaga. Seega sai linnus uue nime, Benteng Pannyua (Penyu) ja Merikilpkonna Linnus.

Põgusalt tutvusime nende töömeetodite, rahvakultuuri, arhitektuuri, jne ajalooga! Eraldi nn peatükina tutvusime kolme viimase kuningriigi (Gowa, Bone. Luwu) ajalooga, millest kaks omavahel sõdisid. Omavahel sõdisid Gowa ja Bone kuniningriik. Bone kuningriik kutsus endale appi hollandlased, kellede abiga siis Bone kuningriik 16 saj. sõja ka võitis. Ja nii nagu igal asjal – oli ka sellel abil oma hind. Sealtmaalt algas Hollandi koloniaal ajastu Sulawesil, mille ajal kuberner Speelman kohandas linnust Hollandi stiili ja struktuuri ning lisas veel teise bastioni läänepoolsele küljele. Hiljem nimetati linnus Speelmani kodulinna järgi Rotterdamiks.

Teekonnal Makassarist Torajasse jäi meie marsruudile mitmeid huvitavaid külasid, mis olid spetsialiseerunud mingile kindlale majanduslikule tegevusvaldkonnale. Üheks selliseks oli küla, kus toodeti mööblit. Eemalt paistis mööbel uhke (paljude nikerdustega) ja suursugune, kuid lähemalt vaadates andis peitsimise/värvimise kvaliteet parajalt soovida. Hind muidugi meie jaoks üli soodne. Samas külas saime proovida ka täisesti teistmoodi (mitte traditsiooniliselt keedetud/wokitud) valmistatud riisi. Riis oli keeratud banaanipuu lehe sisse mis omakorda oli pandud a la 40 cm pikkuse bambuspuu jupi sisse (teadupärast on bambus seest õõnes/tühi). Poolpüstises asendis küpsetati seda lahtise ja hästi suitseva söe kohal. Valides oli see tänu maitseainetele saanud punase tooni. Meie saime seda proovida värskelt söepealt võetuna. Maitse oli hea mis küpsetatud kala ja juurviljadega oleks olnud täiuslik :)!

Teise külana teel Bira`sse külastasime Phinisi küla, mis on tuntud Indoneesias ja kogu maailma kui laevameistrite külana. Mööda rannajoont oli kümned ja kümned erineva valmidusastmega laevu (nii varikatuse all kui ilma). Meil õnnestus viibida valmimise lõppfaasis olevat nelja (4) korruselist puidust kruiisilaeva, kus külastamise hetkel ehitati juba mööblit kajutitesse. Meie Sulawesi tuuri giid ja Komodo saarte tuuri giid kiinitasid kui ühest suust (nad ei teadnud/ tundnud üksteist), need paadimeistrid oskavad ehitada suuri puidust laevu ka ilma projektita ehk spetsiaalsete joonisteta!!!

Bira randa jõudsime hilisel pärastlõunal. Majutasime ennast rannabungalotesse ja terve edasine õhtupoolik oli meil vaba. Selle vaba aja sisustasime ujumise ja rannal jalutamisega. Olgu ära mainitud, et rannal olime me sellel õhtul ainsad külastajad. Õhtusööki sõime lainete laksudes rannarestoranis. Õhtusöögiks tellisime tuunikala ja see maistes imehästi.