Ramang I
I-I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII
IX
X
XI
XII
DSC_0073
XX-I
XXX-I
Ramang I
I-I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII
IX
X
XI
XII
DSC_0073
XX-I
XXX-I

18. jaanuar – Makassar/Rammang-Rammang (Indoneesia trip)

18 jaanuar 2018 – Sulawesi tuuri III päev

Enne lõunat lendasime Balilt Lõuna-Sulawesi pealinna Makassarisse. Kohe lennujaamast suundusime koos giidi ja autojuhi minibussiga Rammang Rammangi.
Rammang-Rammang on imeline koht karsti mägedes Maros-Pangkepis lõuna Sulawesi provintsis. Nimi Rammang-Ramanng tuleb Makassari keelest, kus rammang tähendab pilve ja udu. Seega Rammang-Rammang tähendab pilvedesse uppunud udu ja kohalike uskumuste järgi on seal igal päeval (eriti hommikuti) nii udu, kui pilved. Rammang-Rammang lubjakivi mets hõlmab enda all 45 000 hektarit ja see on maalilmas kolmandal kohal olev karstiala, suuremad sellest on vaid Tsingy Makassaris ja Shilin Hiinas. Rammang-Rammang kompleksis on kaks erinevat kivimetsa, mis asuvad nii põhjas, kui ka lõunas.
Pärast lühikest paadisõitu jõudsime väikesesse külakesse, kus elab ainult 18 perekonda (igas peres 3-4 last). Ka lapsed viiakse kooli paadiga, sest muud viisi ei ole sinna ja tagasi võimalik liigelda!
Küla ümbritsevad püstloodis taeva poole kerkinud kaljunukid. Kaljunukid on enda poolt tuletatud nimi, sest ise kutsuvad nad neid kivideks (nt diamond stone, mis on üks neist suurimatest).
Mõnusalt mahe ilm lõi ka kõik eeldused meeliülendavateks vaadeteks. Mootorsõidukide müra ja neist väljuvate gaaside haisu; linnatänavate rahva kära ja tänava toidu aroomide ning massiliste turistihordide puudumine lõi tunde nagu oleksin osake sellest salapäraselt lihtsast ja meeli rahustavast „paralleelmaailmast”. Läbi looduse häälte kõlab ühelt poolt laste naeru, teisel pool prääksatab part ja kuskilt kostub naela toksimise kaja …..!
Plärts ning sulla mulla ja tagasi reaalsuses me olimegi. Nimelt kõike seda eelnevat ennast unustavalt nautides libastus ja vajus rinnuni kalatiiki üks meie vahva reisisell. Sajatuste asemel kuulsime hoopis tema naerupahvakat, mis kulutulena nakatas naeruga ka kõiki teisi.
Väiksesest plaanivälisest suplusest ennast häirida ei lastud ja edasi liiguti lühikese paadisõiduga Rammang-Rammang lubjakivi metsa.
Nagu Indoneesias igal pool kombeks, siis ka siin sihtkohta saabudes ootas meid ees nn ,,parkimise korraldaja”. Kui linnas nt apteegi ees parkimise korraldamise eest makstakse 1000 ruupiat (6 euro senti), siis siinse pargivalvuri tavaline taks grupi pealt on pakk suitsu (21000 ruupiat ehk 1.3€). Tema tagasihoidliku majakese laadse toa nurgast paistis olevat suures kuhjas sadu ja sadu suitsupakke.
Lubjakivi metsa sisenemine pakkus meile kõigile piisavalt ekstreemse väljakutse. Indoneesias on praegu vihmaperiood ja seega, kui sajab, siis sajab korralikult. Sadu ei kesta küll kaua, aga sademete hulk on päris suur. Meie õnneks, sellel ajal, kui meie lubjakivi metsa jõudsime vihma ei sadanud, kuid kivimetsa viiv rada oli a la 15 cm veekihi all. Seega paljajalu tuli läbida umbes 60 meetrine teekond, kus vee all olid tundmatud rohttaimed (võsast näiteks lippas välja 30 cm pikkune sisalik), kruus ja nähtamatud kivimid ning muda (mis sinna astudes varbavahedest imalalt läbi valgus). Väikese ehmatuse elasime läbi kui nägime mööda kaljusi liikumas verekaanidele sarnaseid isendeid. Õnneks nad verd ei imenud ja liikusid väikeste jalgade abil (nagu100 jalgsed). Sellest kivimetsast saadud elamus oli igat ettearvamatut tehtud sammu väärt!
Tänaõhtune hotell valmistas meile suure positiivse üllatuse! Kui tubadest kõrgemal asuvate basseiniga hotelle oleme näinud ka mujal Aasias, siis kerisega sauna kohe kindlasti mitte!!! Vähe sellest, et see oli toimiv kerisega saun – oli saunalavalt võimalik läbi klaasseina nautida vaateid Makassari linnale!