Doha II
Doha I
Doha II
Doha III
Doha IV
Doha V
Doha VI
Doha VII
Doha VIII
Doha IX
Doha X.jpg
Doha II
Doha I
Doha II
Doha III
Doha IV
Doha V
Doha VI
Doha VII
Doha VIII
Doha IX
Doha X.jpg

26. detsember – DOHA

Kella 5 paiku varahommikul maandusime Doha lennujaamas. Kuna ümberistumise aeg oli meil pikk (12 tundi), siis linnaekskursioonile registreerimine tundus toreda vahelduse ja ainuõige otsusena. Peale mõningast asjaajamist registreeriti meid kell 11.00 algavale ekskursioonile. Vahepealse aja (ekskursioon algas kella 11 paiku) veetsime Doha lennujaama `quiet roomis`. Olles ise päris palju lennanud, oli see minu jaoks esimene lennujaam, kus on olemas rohkelt eraldi lamamistoole. Ainult padi ja tekk olid puudu…kuid ka see lahenes, sest ühed toredad inimesed olid lennukist fliistekid ära virutanud ja oma lennule lahkudes tõid nad need tekid meile. Tänu sellele oli ka meie paari tunnine uni tunduvalt mõnusamalt nauditav.

Linnaekskursioonile minnes tuleb nagu ikka läbida isiku tuvastuse- ja turvakontroll. Siinkohal tasub meeles pidada ka üks peaaegu et ainult Katar´ile iseloomulik riiki sisenemise tingimus. Riiki sisenedes ei tohtinud inimestel alkoholi kaasas olla. Meil midagi kaasa ostetud ei olnud ja see mure meid ei puudutanud. Need inimesed, kes olid endale lennujaamast midagi kaasa ostnud pidid alkoholi registreerima ja jätma nn pakihoidu. Tagasitulles said nad selle loomulikult tagasi, kuid jahmerdamine jälle omaette 🙂

Kõik protseduurid tehtud ja Katari viisa passis istusime bussi ja ekskursioon võis alata. Ilm oli parajalt soe, samas piisavalt sudune. Meile sobis selline kliima suurepäraselt, ekskursiooniks ideaalne. Bussiga sõites võis igal sammul tunda raha hõngu. Linnas olid väga suured ja luksuslikud pilvelõhkujad. Meie jaoks ainus mõistmatu asi oli see, et tänavatelt puudusid inimesed peaaegu täielikult. See eest autosid olid teedel piisavalt, milledest vähemalt pooled olid nn maasturid. Kohati tundus nagu oleksime sattunud mõnda õudusfilmi sarnasesse kummituselinna. Erinevus oli ainult see, et kõik oli ilus, puhas ja luksuslik. Suure tõenäosusega olid kõik inimesed lihtsalt pilvelõhkujates oma kontoris ja ajasid suuri rahaasju (jällegi – pilvelõhkujate autoparklad olid ka suuresti tühjad).

Esimese peatuse tegime sadamas. Seal seisis palju, palju paate, mis kõik olid valmis turiste lõbusõiduks sõidutama. Kahjuks ka siin tundus huvi lõbusõidu vastu olevat olematu. Sadama teiselt kaldalt paistis Doha „new city” panoraam, turistidena loomulikult pildistasime ja selfitasime.

Peale 10 minutilist peatust kupatati meid jälle bussi ja edasi sõitsime Doha uude linnaosasse.

Selles linnaosas asusid luksuslikud kohvikud (nt. Armani kohvik) ja tekstiili eliitfimadega (nt. Gucci) veidralt vaheldumisi olid luksusautode poed nagu Ferrari, Aston Martin, jne. Samas ei näinud me seal küll mitte ühtegi kohalikku inimest, kes oleks võinud olla potensiaalne huviline Armani kohvile või Ferrari autole :). Seal kõrval olid ka kõrged korteritega tornmajad, mis koos valmivatega peaks projekti lõpuks kokku tegema orient 40 tuhat korterit. Jällegi, ilmselt olid kõik inimesed kodudes ja näha meil neid ei õnnestunud. Olgu veel märgitud, et ainult sellesse linaossa saavad omale kinnisvara soetada ka mitte Katari kodanikud!!!

Vaadatud, kõnnitud läksime edasi bussi ja sõitsime oma viimasesse vaatamisväärsuse juurde, milleks oli Souq Waqif ehk traditsiooniline turg. Seal tundsin ma ennast täpselt nagu Araabia filmis. Kõik tundus nii ehe ja kontrast uue linnaosa ja pilvelõhkujatega oli meeletu. Kohalikus kohvikus saime maitsta ülimaitsvaid kebabe, mille hind oli meie mõistes täiesti olematu. Lisaks ostsime värskest arbuusist pressitud mahla ja üleüldse tundsime ennast väga mõnusalt. See turg oli kindlasti kirss tordil Dohas! Väga palju meile seal aega ei antud, kõigest tunnike ja juba oligi aeg asuda bussiga lennujaama poole teele. Lennujaamas jälle täis kontroll, templid möllud/värgid passi ja sealt edasi lamamistoolidele lendu ootama.

Hilisõhtul jätkus meie reis lennuga Sri Lanka pealinna Colembosse!